Denis Rabakana ja Alice Kormoran

Uuri, kes on RABAPÜÜ

http://et.wikipedia.org/wiki/Rabap%C3%BC%C3%BC

ja KORMORAN.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kormoran

Raamat "Kreete"

Raamatu teksti autoriks on Kätlin Vainola ning illustratsioonid on loonud Joonas Sildre. Raamat räägib 3. klassi õpilase Kreete elust ja tegemistest.
http://lapsedjapered.sm.ee/fileadmin/Sisu_laadimine/Lapsed_ja_pered/Uued_dokumendid/Kreete_raamat_EST.pdf

Kreetest vahva animatsioon.
http://vimeo.com/79123631

KULDVILLAK

https://jeopardylabs.com/play/eesti-lastekirjandus

Head sõbrapäeva!

KOHTUME ESMASPÄEVAL :)

2014. aasta linnuks on JÄÄLIND ja loomaks VIIGERHÜLJES.

 

Jäälind

Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni.

Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde.

Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette.

Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikaabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all.

http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm

Viigerhüljes

Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes.
Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel.
Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.
Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt.
Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu.
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm

Kooliõpilaste loodusfotokonkurss 2014 "Looduse vingerpussid"

Ka sel aastal kuulutab RMK Aegviidu looduskeskus välja loodusfotokonkursi ümbruskonna koolidele Harjumaalt, Järvamaalt ning Lääne -Virumaalt. 

Käesolev aasta on justkui loodud sellise teema jaoks nagu „Looduse vingerpussid“. Võiks lausa öelda, et loodus on selle teema ise meile kätte mänginud!
Aga miks on ikkagi selline teema? Lapse silm ja fantaasia näeb tavaliselt rohkem kui täiskasvanud inimene aimata oskab. Samuti on kõigile juba ammu teada ütlemine, et üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. 
Võistlustööd palume esitada siinsamas meie koduleheküljel. Kuna parematest fotodest saab hiljem näitus võiksid fotod võimalusel olla 5 megapiksli suurused või suuremad. Üks osaleja võib esitada maksimaalselt 3 fotot. Võistlustööde esitamise viimane tähtaeg on 05.märts 2014 
Hindamine toimub 3 vanuseklassis:

• 1.-5. klassi õpilased; 6.-9. klassi õpilased; 10.-12. klassi õpilased

Vanuseklasside parimad valib välja žürii. Oma lemmikud saab valida ka rahvas. Rahvahääletus toimub siinsamas kodulehel vahemikus 05.-12.märts 2014.
Võitjatele auhinnad! 
Parematest fotodest pannakse RMK Aegviidu Looduskeskuses üles näitus.
Auhinnad antakse kätte konkursi lõpuüritusel – Loodusfotopäeval  14.märtsil  2014 Aegviidu looduskeskuses ( Jaama tn 7, Aegviidu 74 501 Harjumaa) Oodatud on kõik konkursist osa võtnud õpilased koos juhendajate-õpetajatega või vanematega. 
Info ja kontakt tel. 604 7212  või  5344 0549 aegviidu.looduskeskus@rmk.ee Ootame Teie osavõttu!
http://www.loodusegakoos.ee/metsakool/konkursid/koolilaste-fotokonkurss-2014

"Meie Eesti head asjad" :)

President Toomas Hendrik Ilves kutsus 2013 aasta lõpus koos lastega mõtlema sellele, mis on meie ümber head ning osalema joonistuskonkursil "Meie Eesti head asjad".
III klass osaleb konkursil ja täna läks teele meie postitus. Põnevusega ootame joonistusi galeriis ja kindlasti fb-s KIIDAME!